LT40 lintsaepingi ajalugu: säng ja hüdraulika
By Marcin Kozłowski, PR Specialist
Märksõnad

Palkide saagimise praktilisus ja mugavus sõltub saepingi konstruktsiooni tugevusest, mis põhineb usaldusväärsel ja täpsel saepeal ja õigesti valitud lintsael, ning võimsal sängil. Saeraami tõhus hüdraulikasüsteem võimaldab operaatoril palki kiiresti laadida, pöörata, joondada ja kinnitada, säilitades samal ajal töö ohutuse ja ergonoomika. Lisaks võimaldab ratastel saeraam palke lõigata kliendi juures kohapeal.
Kuid vanasti, kui saeraamid olid rasked ja staatilised, pidid inimesed palke saeveskisse tooma ja hiljem valmis lauad koju viima. Alles kerge ja kompaktse mobiilse pingi Wood-Mizer LT40 tulekuga on palgi töötlemine viimistletud laudadeks võimalik igas valitud kohas, näiteks metsas, erakinnistul või kliendi ehitusplatsil. Kõik see sai teoks tänu LT40 kaasaskantava saeraami uuenduslikule disainile, mille lõid kaks geniaalset inseneri Indianapolisest, USAst – Don Laskowski ja Dan Tekulve. Loominguline idee oli paigaldada tugeva ja õhukese teraga konsoolsaepea kahe rattaga pikale monorelssplatvormile.






LT40 sängi kaasajastamine
LT40 saeraami esimene raam nägi välja üsna elegantne ja koosnes kuuest ristsektsioonist – neljast staatilisest ja kahest kokkupandavast osast. 1996. aastal olid sektsioonid veel kokkuklapitavad, kuid Wood-Mizer tugevdas raami lisatugedega ja asendas 50 × 50 mm terasprofiili 100 × 100 mm profiiliga. Saeraami karkass pole aastate jooksul palju muutunud, kuna on alati olnud valmistatud kvaliteetsest terasest (seinapaksusega 4–6 mm) ja kasutades kõige kaasaegsemaid tootmisvõtteid.




1998. aastal läbis LT40 saeraam niinimetatud „meetristamise“ protsessi, mis teisendas kõik tollisuurused meetrilisteks. Lisaks on Wood-Mizer täiendanud LT40 ühtse vahelduvvoolu toitesüsteemi tõhusama hüdropumba ja uute hüdrauliliste funktsioonidega, nagu täiendavad klambrid, etteanderullid või palgi laadimisjalad.
2012. aastal võeti Poolas Wood-Mizeri tehases kasutusele tipptasemel sängikeevitusseadmed, mis parandasid oluliselt tootmisprotsessi efektiivsust ja täpsust.


Keskklamber, külgmised tõkked, tungrauad ja palgirotaator
Esimestel Euroopasse jõudnud LT40 saepinkidel võis palgi laadimise mehhanism olla kas hüdrauliline või käsivints.
Keskklamber ja külgmised tõkked on saeraami sängi olulised elemendid: need on vajalikud palgi fikseerimiseks ja stabiliseerimiseks saagimise ajal. Wood-Mizer on täiustanud külgmiste tõkete kuju, et need vastaksid uutele Euroopa ohutusnõuetele. Mobiilsetes masinates on muudetud ka külgmiste tõkete aktiveerimise mehhanismi.
Kuni 1996. aastani töötas keskklamber ühel ajamil ja liikus ainult horisontaalselt. Sellel oli omanäoline käsitsi reguleeritav plaat, mida tuli suure palgi jaoks tõsta ja väiksema palgi jaoks alla lasta. Alates 1996. aastast on keskpress monteeritud 2-tollisele terasvardale ja liigub nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, võimaldades operaatoril mugavalt pressi kõrgust ja asendit reguleerida. Nüüd on kesksel klambril olemas topeltvarras, mis tagab lõikamisel veelgi suurema stabiilsuse.




Esimesed LT40 lintsaepingid Euroopas olid varustatud kaheharulise hüdraulilise hoovaga palkide pööramiseks. STANDARD LT40 hüdrauliline saeraam on hetkel varustatud palgi naelpöörajaga, versioon SUPER aga palgi pööramise kettmehhanismiga, mis võimaldab raskeid palke pöörata mõlemas suunas. Palgi sängile õigeks paigutamiseks on vaja palgirotaatorit ja tasandussüsteemi.
„Alates 1990. aastate algusest on palkide tasandussüsteemi käivitatud hüdrauliliselt ja välja lülitatud mehaaniliselt klapi lukust vabastamise teel. 1996. aastal muutsid esimesed tasandusrulli tungrauad palgi sängile paigutamise lihtsamaks. Kaks sängi mõlemasse otsa paigaldatud rullikut võimaldasid operaatoril palki käsitsi mööda raami liigutada. Tänapäeval saab Wood-Mizeri masinaid varustada veorulliga, millega on palju lihtsam töötada,“ selgitab teenindusspetsialist Robert Fret.




Sängipikendused, nurgakujulised põiktalad, reguleeritavad jalad ja „kaitseraud“
Esimesed LT40 sängipikendused Euroopa turul olid 3,6 m ja 7,2 m pikad – vastavalt BX12 ja BX24. Järgnevatel aastatel lisas Wood-Mizer veel kaks võimalust: 1,8 m ja 0,5 m pikendused. Sängipikendusi on pikka aega pakutud ilma hüdraulikata, mis 2005. aastal ühe masinakasutaja ettepanekul muutus.
2019. aastal kujundas Wood-Mizer sängi risttalad ümber. Nende kuju ja funktsiooni on täiustatud ning neist on saanud nn nurgatalad. Tänu oma majakujulisele vormile ei kogu need talad sängile saepuru – saepuru veereb neilt lihtsalt maha, mis aitab kaasa saagimistäpsuse suurenemisele. Sedagi lahendust soovitas üks Wood-Mizeri masinate kasutajatest.
Statsionaarsete Wood-Mizeri masinate esimesed jalad ilmusid 1992. aastal. Toona polnud need aga reguleeritava kõrgusega, mistõttu oli masina seadmine ebatasasele maapinnale raskendatud. Hiljem sai LT40 statsionaarne saeraam kuni 6 cm ulatuses reguleeritavad jalad.
LT40 saeraamil võib olla ka amortiseeriv rull, mis vähendab materjali löögitugevust kõrgelt kukkumisel. Amortiseerivat rulli kasutatakse sageli suurtes Wood-Mizeri saepinkides, nagu LT70, WB2000, WM3000 ja WM3500. Amortiseeriva rulli idee tuli Wood-Mizeri pingi kasutajalt.






Hüdraulikavalikud
Esimestel LT40 saepinkidel Euroopas 1990. aastate alguses olid olemas olulised hüdraulilised funktsioonid, sealhulgas palgi laadimine, rotaator, külgmised tõkked, keskklamber ja palgi tasandustungrauad. Kuigi mehhanismi toiteallikaks oli akuga ühendatud alalisvoolupump, toimis süsteem hästi, kuid sõltus kriitiliselt aku efektiivsusest – vähem tõhus aku tähendas ka vähem tõhusat hüdraulikat. 1996. aastal uuendas Wood-Mizer LT40 hüdraulika versiooniks SUPER, millel on kaks alalisvoolupumpa. 1998. aastal tutvustas Wood-Mizer ühtse vahelduvvoolu hüdrotoiteallika varianti LT40 hüdraulikale.
Täna saavad kliendid ise oma masinat seadistada, lisades ainult vajalikud hüdraulilised funktsioonid.




„LT40 sängi üks huvitavamaid optsioone on horisontaalselt ja vertikaalselt liikuvad otsaklambrid. Tänu sellele funktsioonile surutakse palk tugevalt vastu sängi, mis tagab veelgi suurema lõiketäpsuse,“ räägib Robert Fret.




***