Lintsaepink LX50 päästab kooreüraski kahjustatud puitu
Väike saeraam majapidamises aitab päästa väärtuslikku puitu ja teeb elu põnevamaks, täites üksluised päevad sellise meeldiva tegevusega nagu palkide saagimine.
Saksamaal asuval Reinimaal, mitte kaugel üleujutuste kaitseks ehitatud Bevertalsperre paisust on väike linnake nimega Wipperfürth. Juba rohkem kui 50 aastat elab siin väsimatu optimist Thomas Paffrat koos oma perega. Omades aedniku ja maastikuarhitekti haridust, tegeleb ta alates 2004. aastast suurte energiaettevõtete trafoalajaamade tehnilise hooldusega ja hoiab ära selle, et elektriliinide juurde kasvaksid ohtlikud puud.
Perele kuulub lisaks 40 hektarile põldudele ja heinamaale ka umbes viis hektarit metsa, mis viimastel aastatel on sarnaselt paljude teiste Saksamaa metsadega nakatunud väikese ja salakavala kooreüraskiga. Nüüd vaatab Thomas Paffrat oma metsa, mis on täis surnud puid, mille eest head hinda enam ei saa…
Aga mida teha kooreüraski kahjustatud puiduga? Küttepuid? Selle jaoks on puit liiga väärtuslik ja küttepuid on turul juba piisavalt.
Hea sõber, kellel on juba pea 30 aastat Wood-Mizeri saeraam, aitas leida lahenduse: tuleb soetada isiklik saeraam, et saada kooreüraski kahjustatud puidust hinnaline saematerjal.
Pärast põhjalikku tutvumist Wood-Mizeri kataloogiga, internetis video vaatamist ja sõbraga peetud pikki vestlusi saeraamist ja puidu saagimisest otsustas Thomas 2019. aasta lõpus endale soetada väikese elektrimootoriga lintsaepingi LX50. Nüüd on saeraamil kahe lisasegmendiga sängid, mis suurendavad lõike pikkust kuni 6,76 meetrini. Saeraam on paigaldatud Paffrati pere vanasse kuuri ja töötab iga päev 4–6 tundi.
Aga Thomas ise ei sae – seda teeb Joachim-Ferdinand Briden, keda Thomas kutsub naljatledes oma „saeraami direktoriks“.
Joachim on alati valmis lõbutsema nagu kõik Reinimaa elanikud. Vahel ta saeb isegi jõuluvana kostüümis ja jagab hiljem fotosid internetis. Kui keegi arvab, et ta ei kuluta saeraamiga töötamisele väga palju aega, siis neile vastavad Wipperfürthi elanikud, et Reinimaa loodus ei kannata tühist sekeldamist. Tööd tuleb teha rõõmuga ja enda lõbuks, see tähendab ilma kiirustamise ja stressita. See on oluline ka Thomase jaoks, sest puidu saagimine on ikka endiselt hobi ja peab selleks ka jääma: hobi, mis pakub talle ja tema „saeraami direktorile“ palju naudingut.
Peamiselt saevad nad palkidest laudu ja talasid oma ehitiste remondiks või ehituspuitu müügiks. Nad on juba ehitanud auto jaoks varjualuse ja teinud Hollandis ühele suvilale vooderdise. Selle asemel, et osta kalleid ehitusmaterjale kauplustest või puidutöötlemise ettevõtetelt, eelistavad nad seda ise ja oma puidust saagida.
Nende juurde tulevad ka kliendid jahimeeste seast, kuna kooreüraski kahjustatud puidust ehitavad jahimehed vaatlustorne ja loomadele söödamajasid.
Millised lintsaed saevad kooreüraski kahjustatud puitu kõige paremini? Thomas Paffrat ja tema saeraami operaator on veendunud, et selleks on 7/34 hamba kujuga Wood-Mizeri lintsaed, mis nende sõnul sobib kuivanud puidu saagimiseks kõige paremini. Tsükli lõpetamiseks läheb saepuru naabruses olevatele tallidele, kes kasutavad seda allapanuks.
Thomas Paffratile ja tema saeraami direktorile tundub, et järgmisteks aastateks on neil puidu saagimiseks piisavalt tellimusi ja plaane. Neil tuleb pidevalt uusi ideid, kuna tööpink LX50 on muutunud nende elu lahutamatuks osaks ja pakub neile nii kasu kui ka naudingut.
***