Vanade vagunite turismirongiks restaureerimine Hispaanias

Video: Ignacio González, UTOPIA FILMMAKERS

Hispaania raudtee-ettevõte RENFE Viajeros palkas Wood-Mizeri saepingi omanikust saemehe, et restaureerida neli vanaaegset „Maasikarongi“ vagunit. Puidust vagunid valmistati ligi sada aastat tagasi.

Seda tüüpi puidust reisivaguneid toodeti Hispaanias kuni 1930. aastateni. Kokku valmistati 406 vagunit, mida kasutati Hispaania rannikut mööda sõitvatel reisirongidel kolmanda klassi vagunitena. Isegi siis, kui võeti kasutusele metallkerega vagunite konstruktsioon, ei tahtnud raudteefirmad neid tellida, sest Hispaanias on suved väga kuumad ja puidust vagunid säilitasid jahedama temperatuuri paremini. 

1972. aastal kaotati kolmas reisijate klass ja ettevõtted seisid valiku ees: kas moderniseerida puitvagunid teisele klassile kohaseks või kanda need maha. Ilmselt tundus ümberehituse hind neile liiga kõrge, sest osade vagunite otstarvet on muudetud: neist on saanud eluase, mobiilne töökoda, kauplus, kool, ning üks selline vagun on hetkel kasutusel RENFE Viajerose kontori koosolekuruumina.

Vanaaegsetest puidust vagunitest hakati taas rääkima 80ndatel, kui tutvustati „Maasikarongi“ – uskumatult populaarset toodet, mis pakub vanaaegsete vagunitega reisi Madridist Aranjuezi ja tagasi läbi paljude Madridi piirkonna vaatamisväärsuste.

„Maasikarong“ koosneb neljast reisivagunist ja kahest furgoonist. Kuid niiskus ja aeg kahjustasid järk-järgult konstruktsiooni puitelemente, mistõttu tekkis vajadus nende täielikuks renoveerimiseks.

„Meil tekkis kohe probleem: vajasime vagunite jooniseid, et neid parandav inimene saaks järgida teatud stsenaariumi ja taastada vagunid, säilitades samal ajal nende esialgse disaini,“ räägib RENFE Viajerose tehniline spetsialist Juan José Peña. „Lähtusime Riia hartast, mis ühelt poolt ütleb, et rekonstrueerimise eesmärk on säilitada ja paljastada kultuuripärandi tähtsust, teisalt aga tuleb säilitada autentsus selles protsessis (sh meetod, disain, materjalid ja nende kasutusviisid), mis annavad veenvalt tunnistust selle objekti olulisusest.“ 

Seal, kus esialgsetel plaanidel pidi puiduks olema tamm, kasutati just tamme. Muudel juhtudel, kui plaanid nägid ette, et välisvooderdus peab olema tiikpuust, mis ei ole praegu saadaval, valiti sarnaste omadustega puit „iroko“, mis on ühtlasi tuntud kui „Aafrika tiikpuu“. 

„Avasime nende vagunite sisemuse, teadmata, mis meid ees ootab, lähtudes ainult enam kui sajandivanustest plaanidest.“

„Maasikarongi“ neli vagunit on ehitatud 1920., 1923., 1927. ja 1929. aastal igaüks ise töökojas, seega erinevad need disaini poolest. Viimane,kõige „uuem“ vagun on näidatud videos. Kummalisel kombel on kõige vanem (1920) vagun kõige paremas seisukorras. 

Puiduga töötamiseks, sealhulgas puitelementide valmistamiseks, kutsuti puidutööline Emilio González Rodriguez, kes saabus RENFE Viajerose töökodadesse oma LT20 mobiilse lintsaepingiga.

„Olen Wood-Mizeri fänn! See masin on minu parim abiline,“ ütleb Emilio. „Selle abil tegin suurema osa vagunite taastamise tööst.“ 

„Pink [Wood-Mizer] mitte ainult ei lõika puitu. See masin teeb täpseid lõikeid, mis on üksikute detailide valmistamisel väga oluline. Olen säästnud palju puitu ja aega.“ 

LT20 saeraamil on sisseehitatud elektrooniline seade, mis salvestab vajalikud laua mõõdud mikroprotsessori mällu, tänu millele töötab masin paindlikult ja kiiresti.

Projekti alguses oli iga vaguni jaoks vaja lahti saagida 16 tala, lõpus oli aga neid umbes 40. Emilio valmistas kõik detailid iga vaguni kahekümne akna ja aknaluugi jaoks. Seejärel siirdus ta sisedetailide juurde: käsipuud, piirded, põrandalauad. „Ja teate, mis on minu jaoks oluline? Ma tegin seda ise! Tavalist saeraami kasutades vajaksin vähemalt ühte inimest juurde.“ 

Veel üks eelis: „Kuna minu Wood-Mizeri pingil on diiselmootor, saan töötada autonoomselt. Lisaks on masinal maanteel transportimise luba, seega sain seda oma autoga pukseerida. Kõik olid üllatunud ja ütlesid: „Jah, see masin ongi see, mida me siin vajame!“

„See on kiire ja täpne masin, mis kestab terve teie elu, kui selle eest hästi hoolitsete. Sobib ideaalselt tislerile. Saate seda kasutada töökojas, aga ka igal pool mujal. Wood-Mizeri edasimüüjad Hispaanias õpetasid mulle masina kasutamist ja küsimuste korral saan nendega alati ühendust võtta.“

Projekti on kaasatud ka restauraator Andrea Novosad. Tema ülesanne on taastada säilinud elemente. Samuti töötleb ta puitosi puidukaitsevahenditega, segab värvainete abil värvitooni ja viimistleb. Metallosade puhul on protsess sarnane: lihvimine ja värvimine korrosioonivastase ja kaitsva emailvärviga. 

„Wood-Mizeri pingil luuakse uusi detaile. Minu ülesanne on neid kaitsta, värvida ja täiuslikkuseni viimistleda,“ räägib Andrea. „Nende vagunite puhul on suurepärane see, et nende taga on hämmastav inseneritöö. See pole lihtsalt puitliistudega kaetud kast. On olemas läbimõeldud kohandus-, mahalaadimis- ja kinnitussüsteemid, mida on vaja selgeks õppida ja säilitada. See, et need vanad vagunid üldse alles on, on lihtsalt uskumatu vedamine!“

***