Nüüdisaegse saetööstuse paradoksid: „Me ei vallandanud kedagi, kuid tootlikkus kolmekordistus“
.jpg)
Läti ettevõte PRO WOOD on WM4000 saeveskiliiniga sama töötajate arvuga kolmekordistanud oma tootmismahte ja saavutanud puidujäätmete peaaegu täieliku utiliseerimise.
Kui ehitate maja või teete renoveerimistöid Lätis, siis tunnete PRO WOODi ilmselt hästi. Sellel keskmise suurusega saeveskil on saematerjali turul oluline nišš: PRO WOOD erineb kardinaalselt hiiglastest, kes müüvad oma tooteid suurtes pakendites, sest siit saate osta ka üksikuid laudu!
Ettevõtte PRO WOOD omanik Mareks Zdanevics selgitab:
„Tellija tuleb. Ta ehitab maja. Ta vajab ehitusmaterjali. Ja me valmistame tema jaoks tooteid, laadime peale terve veoauto – 45 kuupmeetrit, kus kokku on 28 standardsuuruses lauda.“
„Meil on olemas ka laopood, kus on valmismaterjaliga kotid. Saate valida nii palju kui vaja, kasvõi ühe liistu. Riias on meil kaks kaubandusplatsi ja oma transport klientidele saematerjali tarnimiseks.“
„Tuleb nii eraisikuid kui ka ehitusfirmasid. Juhtub, et nad tellivad saematerjali telefoni teel, ja nüüd tellivad paljud inimesed Internetist. Meie höövelpingid on seadistatud vastavalt kliendi spetsifikatsioonidele, seega mõõte tuleb sageli muuta. Püüame teha koostööd just lõppostjaga.“
Kuigi PRO WOOD on kohalikul Läti turul väga aktiivne, on müügiosakonnas juhte, kes töötavad klientidega välismaalt, kokku 28 riigist üle maailma.
PRO WOODi ajalugu
Kuid kohas, kus praegu asuvad PRO WOODi tootmishooned Jaunjelgava linna lähedal Dvina jõe vasakul kaldal, oli 30 aastat tagasi sõna otseses mõttes tihe mets.
Mareks Zdanevics räägib:
„Pärast Nõukogude Liidu lõppu said lätlased oma vara tagasi. Minu emale anti tagasi maad, mis kuulusid meie esivanematele. Olin siis 18-aastane ja proovisin uhiuue Husqvarna mootorsaega meie metsas puud lõigata – see oli minu esimene kogemus puidutöötlemisel.“
Kuid Mareks sattus koheselt probleemi otsa.
„Läti oli sel hetkel äärmiselt vähearenenud. Metsaveokit palkide väljaviimiseks oli võimatu leida.“
Seetõttu esimene auto, mille ta oma elus ostis, oli ... KAMAZ.
„Minust sai autojuht ja hakkasin vedama puitu. Seejärel ka ostma oksjonitelt metsa. Ja ühel päeval keegi küsis – miks sa laudu ei sae? Noh, võib proovida.“
Nii tasapisi hakkaski Mareks alates 1994. aastast oma äri arendama ja tema ema sünnitalu maale tekkis lintsaagidega ettevõte.
Tutvus Wood-Mizeri tehnoloogiaga
„Wood-Mizerist sain ma ammu teada. See oli minu meelest 1998. aastal,“ jätkab Mareks. „Nägin ühel messil töötamas Wood-Mizeri masinat – operaator sõitis siis saepea kõrval toolis istudes ringi. Selle saeraami jõudlus hämmastas mind! Meie pinkidele oli tol ajal vaja palke käsitsi peale laadida, saepead käsitsi lükata. Ja Wood-Mizeri tootlikkus oli isegi siis kaks korda kõrgem. Leidsin kohe kontaktid, uurisin, kes neid masinaid toodab, aga tookord oli selle hinnaga pink meile kättesaamatu.“
Ettevõte PRO WOOD tootis taarat ja väikseid plaate, ning hiljem ka suuri – erinevaid. Järk-järgult mindi üle kallimatele ja tõhusamatele seadmetele.
„Meil pole investoreid, teeme kõik ise. Nii palju kui palju teenime, nii palju ka kulutame,“ selgitab Mareks.
Sedasi saabus 2017. aasta veebruaris aeg Wood-Mizeri seadmete soetamiseks. Otsustades investeerida uude saeveskisse, valis PRO WOOD kohe Wood-Mizeri võimsaima ja tõhusaima tööstusliku masina.
Ettevalmistus suureks investeeringuks
Nagu tunnistab Mareks Zdanevics, polnud otsus lihtne.
„Esiteks oli see omal ajal meie ettevõtte jaoks suurim üksikinvesteering. Ja teiseks polnud Lätis kellelgi sellist masinat – WM4000.“
Õnneks töötasid WM4000 saeveskid juba Eestis, kuhu PRO WOODi töötajad helistasid ja tulid kohale, et vaadata seadmete tööd ning tutvuda nende omadustega.
Koos WM4000 saeveskikompleksiga osteti Wood-Mizeri universaalsaag EG300 ja valmismaterjali konveierid Läti tootjalt.
Kokku möödus masina tellimise hetkest kuni selle käivitamiseni umbes kuus kuud.
„Valmistusime tõsiselt: betoneerisime platsi, tegime elektriühenduse ja õhuväljatõmbe,“ räägib Mareks. „Kui liin meile tarniti, paigaldasime selle koos Obertsi [Wood-Mizeri esindaja Lätis ja Eestis] spetsialistidega umbes 2-3 päevaga, ning minu hinnangul nädala pärast alates hetkest, mil seadmed tarnitud, hakkasime saagima.“
Veel umbes kolm kuud kogus operaator kogemusi, et tunda end seda saeraami juhtides kindlalt.
WM4000 tehnoloogia iseärasused
„Nüüdisaegse saetööstuse uus reaalsus: on vaja suuremat tootlikkust, kaasates samal ajal vähem inimesi – siis vähenevad tootmiskulud. Tänapäeva kõrge tootlikkusega majanduses on kulude vähendamine üks olulisemaid aspekte,“ väidab Mareks Zdanevics.
WM4000 saeveskiliini efektiivsus saavutatakse järgmiste disainifunktsioonide kaudu.
1. Kasutatakse kitsaid lintsaage. Neid on lihtne hooldada, need maksavad vähem kui laiad saed, nende tööks on vaja väiksemaid mootoreid (WM4000-l on 22 kW peamootor)
2. Hüdrauliline süsteem palkide käitlemiseks. WM4000 võimas hüdraulika asendab täielikult inimesi selliste operatsioonide tegemisel nagu palgi laadimine sängile, palgi pööramine, õgvendamine ja kinnitamine. Varem, kui nende operatsioonidega tegelesid inimesed, väsisid nad ruttu ära ja tootlikkus langes järsult.
3. Konveierid materjali transportimiseks. Palgid söödetakse masinasse laadimisrambilt ning lõigatud lauad juhitakse automaatselt mööda sisseehitatud lintkonveierit. Nende operatsioonide teostamiseks ei ole inimesi vaja.
4. Uuenduslik juhtimissüsteem. Pinki juhib üks operaator. Ta töötab mugavates tingimustes, istudes konsooli juures toolil, mis asub masinast veidi kõrgemal, kust operaatoril on hea ülevaade saagimisalast.
Kuidas saeliin WM4000 töötab
Wood-Mizer positsioneerib WM4000 kui masinat, mis, omades kõiki kitsa lintsae eeliseid (kõrge tootlus, madalad energiakulud, soodsad saed ja lihtne saagide teritamine/räsamine), saavutab laia lintsae jõudluse.
„Selle pingi tootlikkus on kolm korda kõrgem kui odavatel analoogidel,“ räägib Mareks Zdanevics.
PRO WOODi WM4000 liini toimingute jada näeb välja järgmine.
Palgid ladustatakse tsehhi välisele laadimisrambile, kuhu saab korraga peale laadida materjali päevase varu. Kettajam liigutab palke tsehhi sees ja laadib need ükshaaval maha WM4000 sängile.
Operaator on juhtimiskabiinis. Ta juhib masina kõiki funktsioone kahe juhtkangi abil ning saab infot puutetundlikule ekraanile, mis kuvab andmeid laua mõõtmete, saepea asendi ning sae võimsuse kohta. Elektrooniline joonlaud aitab tal määrata laua mõõtmed paksuse järgi.
Nagu enamiku Wood-Mizeri masinate puhul, on saepea sängil olemas konsoolkinnitus, mis võimaldab lõigata suuri palke.
„Mille poolest on see pink hea? See töötab suure läbimõõduga puiduga, kinnitab Mareks. „Masin saab hõlpsasti lõigata peenemast otsast 50–60 cm läbimõõdud ja teha suuri lõikeid.“
„Teeme koostööd ettevõtetega, kes restaureerivad vanu hooneid. Vähe on neid, kes suudavad Lätis valmis saagida 150 × 400 mõõtudes prussi. Meilt tellitakse ka nii suuri lõikeid. Saame sellega hakkama.“
Pärast palgi laadimist raamile annab operaator juhtkangi abil hüdraulikale käsu palgi ümberpööramiseks ning selle tasandamiseks hüdrauliliste tungraudade ja klambri abil.
„Pole vaja ümber pöörata käsitsi. Lõppude lõpuks, kujutate ette, 40 cm läbimõõduga palk on üks kuupmeeter puitu, mis kaalub 700–850 kg. Masin teeb selle lihtsaks, keerab ise ümber, võtab materjali saagimislaualt ise ära.“
„Me teeme palju suuri lõikeid – 50 × 150, 50 × 300 ja isegi 50 × 350, mis pole selle masina puhul mingi probleem,“ kinnitab Mareks.
Kui palk on õigesti paigutatud ja sängi külge kinnitatud, tõstab operaator saepead vertikaalselt ja annab käsu saagimise alustamiseks. Saepea liigutusi juhivad servomootorid, mis reageerivad operaatori käsklustele kiiresti, säästes aega, mis omakorda tõstab ka tootlikkust.
Saagimine toimub saepea liikumise ajal juhtkonsooli suunas. Ja kui pea tagasi liigub, eemaldavad selle külge kinnitatud haaratsid valmis plaadi ja kannavad selle masina järel sisse ehitatud veorihmkonveierile, mis sel hetkel lülitub automaatselt sisse (konveier ei ole kogu aeg töös energia säästmise eesmärgil).
Seejärel siseneb saematerjal multisaagi EG300, mida toodab samuti Wood-Mizer.
„Multisaag on uhke masin!“ kiidab Mareks. „Olin mures, et see ei pea geomeetriale vastu. Aga tegelikult – minu ligi kolmekümneaastase praktika põhjal – sellise hinna eest on multisaag EG300 väärt varustus.
Multisael EG300 võib olla kuni viis ketassaagi. Saagide asendi seadmine võllil laiuse järgi toimub juhtpaneelilt.
„Õige geomeetria, mis taastatakse kiiresti – ja saadki kõik soovitud suurused,“ ütleb Mareks. „Ainus „aga“ on see, et saetee kõrgus on 60 mm. Kui oleks 105 mm analoog, siis avarduksid tootmisvõimalused oluliselt.
Pärast multisaest läbilaskmist lähevad lauad konveierile, mis valmistati PRO WOODi jaoks Lätis, ja läbi selle konveieri suunduvad lauad pakkimislauale. Teine konveier eemaldab multisae alt saepuru ja pindlaudu.
„Tulemuseks, mis me personali osas saime, on: töötab WM4000 operaator, saeoperaator, tema selja taga on üks abitööline ja kaks inimest pakkimisliinil, kes laovad valmistoodangut.“
„Struktuurmaterjale valmistame okaspuuliikidest – kohalikust Läänemere männist ja kuusest, pikkusega 3–6 m.“
„Töötame ühes 8-tunnises vahetuses ja keskmiselt töötleme 40 kuupmeetrit palke päevas.“
Ringmajandus tegevuses
Nüüd, mil Euroopa on rohelise energia arengukavades kindlalt paigas, näitavad sellised ettevõtted nagu PRO WOOD õigeid samme ringmajanduse suunas, kus iga protsessi tõhusus on oluline. Ringmajanduse (tsüklilise) majanduse põhiprintsiibiks on ressursside maksimaalne kasutamine, kusjuures jäätmed ei tohiks koguneda ning loodusele ei tohiks olla negatiivset mõju.
„Asi on selles, et kasutasime algusest peale kitsa lintsae tehnoloogiat,” räägib Mareks. „Selle tehnoloogiaga on saetee minimaalne ja vastavalt sellele saadakse igast palgist rohkem viimistletud saematerjali ja vähem saepuru.“
„WM4000 puhul on väga heaks lahenduseks „liugurid” [topelt sae stabiliseerimisplokid], mille vahele saag sisestatakse. Kui horisontaal- ja vertikaaltase on õigesti seatud, on saagimine ideaalne, millimeetri täpsusega, selgitab Mareks. „See on WM4000 oluline omadus. „Lainetamise“ probleem põhimõtteliselt puudub.“
Mida rohkem kvaliteetseid tooteid, seda vähem jäätmeid ja lõikmeid.
„Pärast seda, kui ma 1994. aastal alustasin, on äri muutunud palju keerulisemaks,“ tõdeb Mareks. „Varem olid igas hoovis saeraamid, mille kõrval põles igavene tuli. Nüüd kõik kuhjatakse ja müüakse, ning vaja on hakkpuidu peenestit või sellise teenuse tellimist. Paljud inimesed arvavad, et see on piisavalt lihtne, kuid see pole nii. Saepuru ja puitlaastud maksavad palju raha. Neid ostavad plaatide ja pelletite tootjad. Näiteks meist 3 kilomeetri kaugusel asub Eesti firma, mis toodab pelleteid. Iga masin on 800–900 eurot. Et olla efektiivne, tuleb osata lugeda: toodangut, makse, millist toodet on hetkel turul kasumlik müüa.“
Arvutused näitasid, et WM4000 liin peaks end PRO WOODile ära tasuma nelja aastaga. Ja kuigi pärast liini kasutuselevõttu esitas elu saeärile mitmeid suuri katsumusi – Inglismaa lahkumine EL-ist, metsaraie Euroopas, metsade putukakahjustused, pandeemia –, saavutas PRO WOOD siiski oma eesmärgi isegi enne planeeritud tähtaega.
„Palju oli kommentaare, et jah, muidugi olete tublid, et paigaldasite uue tehnika, kuid kui palju inimesi te vallandasite? Me ei vallandanud ega koondanud kedagi, kuid samal ajal kolmekordistasime saagimismahtu.“
***