Wood-Mizeri tööpingid aitavad suurendada majanduskasvu ja Pakistani naiste ärivõimalusi
By Rafaela Laurentino, Wood-Mizer
Ettevõte Ciqam Green Solutions Private Limited, tuntud ka kui Ciqam, tegutseb Pakistani põhjaosas Hiina piiri lähedal Hunza orus. Selles piirkonnas on palju suuri mägesid ja külasid, mis asuvad ligi 2500 meetri kõrgusel merepinnast. Hunza orus, mida kunagi valitsesid vürstid, on rikkalikult ajaloolisi mälestisi.
Ettevõtte nimi Ciqam tähendab burušaski keeles roheline – see värv sümboliseerib kasvu ja õitsengut. Ciqam püüab suurendada naiste õigusi ja võimalusi, edendada soolist võrdõiguslikkust ja panustada säästvasse arengusse. Meil oli võimalus rääkida Ciqami peadirektori Akila Banoga ja uurida, kuidas aitab ettevõte ärivõimaluste suurendamiseks Pakistani naistel ületada sotsiaalseid ja kultuurilisi takistusi.
Ciqam Green Solutions Private Limited
„Varem tegime koostööd Aga Khani kultuuriteenistusega Pakistanis (AKCSP), mis tegeleb kultuuripärandi objektide säilitamise ja populariseerimisega,“ räägib Akila. „Projekti eesmärk oli luua vaestest peredest pärit noortele naistele võimalused töötada puuseppade, torulukkseppade ja müürseppadena ehk ametites, mida Pakistanis peetakse valdavalt meeste pärusmaaks. Selle projektiga soovitakse muuta traditsioonilisi vaateid naiselikkusele.“
Akila liitus AKSCP-ga praktikandina ja väga noorelt, kui organisatsioon oli taastamas 1100-aastase Altiti kindlust, mis on Gilgit-Baltistani üks vanimatest mälestistest ning asub Hiina ja Euroopa vahelisel Siiditeel. Akila õppis palju välismaistelt spetsialistidelt, kellel oli minevikupärandi objektide taastamisel kogemusi. Ta omandas sellised kasulikud oskused nagu topograafilised ja arhitektuursed uuringud ning joonestamine. 2008. aastal külastas Gilgit-Baltistani Norra saatkond, kes on Aga Khani kultuurifondi peamine rahastaja. Saatkonna töötajad olid vaimustuses ainulaadsetest puidutööoskustest, mida noored naised Hunza orus omandasid.
1100 aastat vana linnus Altit
Saatkond korraldas sellele naiste rühmale kahenädalase külastuse Norra, et nad saaksid Norra puuseppadelt õppida ja tutvuda puidutöös kasutatavate kaasaegsete seadmetega.
„Just selle külastuse ajal nägime esimest korda Wood-Mizeri tööpinki ja meid hämmastas, kuidas see töötab,“ jagas Akila enda muljeid. „Kui olime tagasi Pakistanis, saime rõõmustava uudise, et Norra saatkond otsustas meile kinkida puidutöötlemispingi. Lootsime väga, et see on Wood-Mizer.“ Saatkond toetas Ciqami rahaliselt aastatel 2008–2016. See aeg oli piisav, et ettevõte saaks kasvada ja luua aluse iseseisvaks toimimiseks.
„Täna saame uhkusega öelda, et meil on iseseisvate naistena oma äri. See vastab meie projekti ühele peamisele eesmärgile – anda naistele võimalus võtta oma elu eest vastutus ja panustada majandusse.“
Wood-Mizeri tehnoloogia
„Pakistanis kasutatakse saeveskites ja puidutöökodades tihti vananenud seadmeid. Wood-Mizeri pakutav tehnoloogia on ainulaadne ja Pakistanis uudne,“ jagab Akila. „Wood-Mizeri tööpingid vahetasid välja vana lintsae, millel olid lahtised terad ja mis oli seetõttu ohtlik. Lisaks ei olnud vana saeraam tõhus ja vajas rohkem käsitsi tööd.“
Uus lintsaepink Wood-Mizer LT70 kasutab kitsa lintsaega lõike tehnoloogiat. Selline saag saeb puitu kuni 2 mm paksuse lõikega. Tulemusena on igast palgist võimalik saada rohkem laudu ja saepuruks läheb vähem puitu. Lintsaeraamilt liiguvad lauad servamispingile Wood-Mizer EG300, mis eemaldab servad ja lõikab vajalikus mõõdus lauad. Nende kahe Wood-Mizeri tööpingi koos kasutamine suurendab oluliselt tootlikkust ja lihtsustab tööd.
Wood-Mizeri seadmetele üleminek suurendas ohutust ja tõhusust, võimaldades igast palgist saada rohkem tooteid ja lühendades tootmise aega. „Ootan kannatamatult võimalust võtta kasutusele ka teisi Wood-Mizeri masinaid ja tehnoloogiaid, kuna jätkame koostööd ja kasvamist.“
Ciqam on spetsialiseerunud kolmele erinevale tootesarjale.
1. Mööbel, sealhulgas sellised esemed nagu toolid, lauad ja kapid.
2. Ehitus- ja restaureerimistööd: akende, uste, põrandate, puidust seinapaneelide ja katusekatete paigaldamine.
3. Mitmesuguste esemete valmistamine, nagu lauanõud, söögiriistad, laste mänguasjad ja instrumendid enda muusikakoolile. Need esemed tehakse puidujääkidest.
Nad on seadnud prioriteediks ressursside tõhusa kasutamise, et mitte midagi ei läheks raisku. Suur tootlikkus ja puidu korduskasutus on nende peamised põhimõtted.
Keskkonnasäästlikkuse toetamine
Akila on keskkonnasäästlikkuse eestkõneleja ja muretseb kliimamuutuste pärast. Gilgit-Baltistani ümbritsevad Karakorumi mäeahelikud ja liustikud ning sellel on mägede tipus kitsas roheline vöönd, mis moodustab 72 000 km2 suurusest kogupindalast vaid 2%. „Siin on suur maalihete oht. Selle ohu vähendamiseks istutame puid ja loome rohelisi vööndeid, mis aitavad erosiooni ennetada ja süsihappegaasi ümber töödelda. Viimase kolme aasta jooksul oleme istutanud ligi 13 000 puud.“
Hunza org
„Peamiselt töötleme ümber nn rohelist puitu, mitte metsast pärit puitu. Meie piirkonna metsades kasvavad kadakas ja seeder. Puidutööstuse jaoks kasvatame aga paplit, mooruspuud, kreeka pähklipuud ja õlipuud. Puude langetamine metsas on töö- ja ajamahukas, kuna mõned puud on üle saja aasta vanad. Roheline puit küpseb aga tavaliselt 15–20 aastaga ja seda on lihtne istutada.“
Koolitamine on Ciqami missiooni üks põhiaspekte. Seminaride ja kampaaniate kaudu püüavad nad rääkida metsalangetajatele, puusseppadele ja puidu tarnijatele kohalikku päritolu rohelise puidu kasutamise eelistest metsamassiivide mahavõtmise ees.
Sooline võrdõiguslikkus ja ärivõimaluste suurendamine
Juba 2008. aastal algatas Ciqam projekti, mille eesmärk oli pakkuda vaestest peredest pärit noortele naistele tööd puuseppade, torulukkseppade ja müürseppadena. AKCSP abiga koolitas ettevõte Ciqam palju naisi valitsusväliste organisatsioonide kaudu, enne kui integreeris selle algatuse oma äriplaani.
„Ma usun naiste õiguste ja võimaluste suurendamisse. Olen ise pärit vaesest perest ja tean paljusid teisi samas olukorras olevaid tüdrukuid. Tahame lihtsalt tööd teha, et oma peresid ülal pidada,“ räägib Akila. „Puutume eriti meie piirkonnas kokku ühiskonnaga, kus domineerivad mehed ja diskrimineeritakse barjääride kaudu, mis dikteerivad, millised töökohad on mõeldud meestele ja millised naistele. Paljud töökohad on määratletud sootunnuste alusel ja me soovime seda muuta, et oleksime kõik inimestena võrdsed ja sarnaste võimalustega. Tahame tagada, et olenemata sellest, kas olete sündinud tüdruku või poisina, saate käia enda valitud teed.“
Üheskoos esitavad nad väljakutse traditsioonilistele soonormidele ja avavad uksi uutele erialadele.
***